Teaduskooli e-viktoriinid panevad õpilaste teadmised mängulisel viisil proovile
Kevade saabudes on Tartu Ülikooli teaduskooli e-viktoriinide keskkonnas toimunud mitmeid eri valdkondade võistlusi. Märtsi lõpus said 8–12. klassi õpilased mõõtu võtta keemiaviktoriinis „Indikaator“, aprilli alguses sai samas vanuses õpilased võistelda füüsikaviktoriinis „Spekter“. Kolmest voorust koosnev „Siniroheline maa“ pakkus põhikooli III astme õpilastele toredat võistlemiskogemust eri teemadel: „Taimed“, „Loomad“ ja „Inimene“. 2. klassi õpilased testisid oma liiklemisteadmisi Transpordiametiga koostöös valminud võistlusel „Liiklustark 2024“.
„Indikaator" pakkus noortele uusi teadmisi kuningveest ja keemia rakendustest tänapäeva tehnoloogiates
Keemiaviktoriin „Indikaator” tõi kokku 175 õpilast 8.–9. klassidest ja 27 õpilast 10.–12. klassidest 17 eri koolist. Kõige enam õpilasi osales Tartu Mart Reiniku Koolist (63), Gustav Adolfi Gümnaasiumist (30) ja Pärnu Rääma Põhikoolist (24).
Nooremad õpilased said oma teadmisi proovile panna lahendades ülesandeid, mis puudutasid aatomi ehitust, hapnikurikkaid ühendeid ja kuningvett. Kuningvesi on tuntud oma võime poolest lahustada isegi kulda ja sellel oli oluline roll II maailmasõja ajal, kui seda kasutati saksa füüsikute Max von Laue ja James Franki Nobeli preemia kuldmedalite peitmiseks, et need ei satuks natsionalistliku valitsuse kätte. Gümnaasiumiõpilased said aga mõtiskleda keerukamate teemade üle, nagu redoksreaktsioonid ja lahustite segud, mis on efektiivsed Li+ ioonide transportimisel liitiumioonakudes. Sellised ülesanded aitavad õpilastel mõista keemia rakendusi tänapäeva tehnoloogiates.
Ülesannete väljamõtlemisel on rõhku pandud ka teemade mitmekesisusele, et leiduks midagi igale maitsele – nii arvutamist kui ka nuputamist. Viktoriin „Indikaator” on suurepärane näide sellest, kuidas keemia võib olla samaaegselt hariv ja kaasahaarav, andes õpilastele võimaluse avastada teaduse põnevaid tahke. Eelmiste aastate ülesandeid saab harjutada ja neist õppida teaduskooli e-viktoriinide keskkonnas.
8. klasside parim tulemus:
Ingrid Iris Rebane, Tartu Erakool
9. klasside parim tulemus:
Silvia Nafthal, Gustav Adolfi Gümnaasium
Gümnaasiumi arvestuse parim tulemus:
Kaarel Toomet, Nõo Reaalgümnaasium
„Paljud ülesanded algavad uut kontseptsiooni tutvustava sissejuhatava tekstiosaga, millele järgnevad teemakohased küsimused. Nii saavad õpilased oma varasemaid keemiaalaseid teadmisi äsja loetuga põimida“.
Füüsikaviktoriin „Spekter” pani võistlejate teadmised mänguliselt proovile
Füüsikaviktoriinil „Spekter” võistles 228 gümnaasiumi ja 254 põhikooli õpilast 41 koolist. Järgmisel aastal tähistab viktoriin kümnendat toimumiskorda. „Spekter“ pakub õpilastele võimaluse oma füüsikateadmised mängulisel viisil proovile panna. Seekordsed ülesanded ärgitasid õpilasi mõtlema ja rakendama oma teadmisi praktilistes olukordades, näiteks arutledes, millistel tingimustel oleks Maa gravitatsioon praegusest väiksem või miks on päikesepaistelisel suvepäeval taevas sinine. Viktoriini ülesanded koostas Ly Sõõrd, kes on Tartu Ülikooli õppedisainer loodus- ja täppisteaduste valdkonnas.
Suurima osalusarvuga koolid olid Tallinna 32. Keskkool (112), Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium (66) ja Tartu Mart Reiniku Kool (66).
Füüsikaviktoriin „Spekter” on suurepärane näide sellest, kuidas ühendada mänguline ja akadeemiline õppimine ja innustada noori teadusest huvituma ja silmaringi laiendama.
8. klassi parim tulemus:
Markus Vurm, Tartu Kivilinna Kool
9. klassi parim tulemus:
Silvia Nafthal, Gustav Adolfi Gümnaasium
10. klassi parim tulemus:
Karl-Joosep Putkemaa, Viimsi Gümnaasium
11. klassi parim tulemus:
Aaron Unt, Pärnu Koidula Gümnaasium
12. klassi parimat tulemust jagasid:
Aleks Šestilovski, Kohtla-Järve Gümnaasium
Tormi Hunt, Gustav Adolfi Gümnaasium
Merli Raudsepp, Viimsi Gümnaasium
Kadri Allas, Viimsi Gümnaasium
„Siniroheline maa” paneb noored keskkonnateemade üle mõtisklema
Teaduskool on korraldanud bioloogia teemalist viktoriini „Siniroheline maa” juba neljandat aastat. Põhikooli III astme õpilased näitavad ja süvendavad oma teadmisi kolmes bioloogiaga seotud voorus: „Taimed”, „Loomad” ja „Inimene”.
Sel aastal said osalejad võimaluse ära tunda Eestis kasvavaid kodumaise päritoluga okaspuid, mõista vihmausside olulist rolli meie muldade tervises ning avastada, kui palju verd liigub igas minutis läbi neerude vere puhastamiseks.
2024. aasta viktoriinil osales muljetavaldav arv õpilasi – kokku 915 õpilast 73-st erinevast koolist. Kolme vooru tulemusena jõudsid esikolmikusse Laura Mellik (9. klass Ääsmäe Põhikool), Krita Kilumets (8. klass Kuressaare Hariduse Kool) ja Silvia Nafthal (9. klass Gustav Adolfi Gümnaasium), kelle teadmised olid igas voorus silmapaistvad.
Suur huvi võistluse vastu näitab, et huvi loodusteaduste ja keskkonnateadlikkuse vastu on kõrge. Ka suurepärased tulemused võistlusel näitavad, et Eesti õpilaste teadmised on head. Selline mänguline õppimisviis võimaldab meie noori suunata keskkonnateadlikeks ja kasvatada nende hoolivust looduse vastu.
Viktoriin „Liiklustark” on edukalt toimunud juba kolm aastat tänu tihedale koostööle Transpordiametiga. Liiklusaabitsal põhinev viktoriin annab võimaluse noortele oma liiklemisalased teadmised proovile panna ja kasvada ohututeks ja teadlikeks liiklejateks. Pärast viktoriini lahendamist said õpilased koolis õpetaja juhendamisel oma vastuseid arutada ning õppida. Kuna suvevaheaeg on ukse ees ja õpilased veedavad rohkem aega liikluses, on vajalike oskuste lihvimine ja reeglite meelespidamine väga oluline. „Liiklustark“ andis selleks ühe huvitava võimaluse.
Kuigi viktoriin oli suunatud peamiselt 2. klassi õpilastele, näitas suur osavõtt 1.–8. klassi õpilaste seas, et huvi liiklusteadlikkuse vastu on laiem. Liiklusteadlikkus on oluline osa meie igapäevaelust ja selle varajane õpetamine ja teadvustamine aitab kaasa turvalisemale liikluskultuurile.
Soovime tänada Transpordiametit nende panuse eest, mis aitab kasvatada teadlikke ja vastutustundlikke noori liiklejaid.
